Minu ajutise kodu ühe tühja toa akende vahel elab suur, laisk ja vihane kiisu, kes hommikul sisises mu peale, kui suure hurraaga teda paitama l2ksin. Pidasin teda Yiannise kassiks, mida ta aga polnud.
T2na ei ole ma veel majast v2lja astunudki, akendel on ribid ees. Kell on umbes kuus. Sellegipoolest ka t2iesti liikumatult olles n2gu higistab. V2ljas siristavad tirtsud (v6i muud taolised mutukad) valjusti ja veatult oma katkematut laulu. Kuidas keegi üldse sellise kuumaga liigutada v6i m6elda suudab? Mina n2iteks ei funktsioneeri. Kogu aeg tahaks vees olla, aga olen keset saart. Saart, mille ümber on m6nus türkiissinine Vahemeri.
Yiannis on küproslane, aga viimased aastad on elanud Plymouthis Inglismaal, kus ta l6petab arhitektuuri sel aastal. Ta on lahe karakter, piisavalt boheemlaslik ja loominguline. Maja on vastav - segamini (kuigi nad eile 6htul pimeduses koos s6braga koristasid mitu tundi). Ta alles kolis siia, pooled asjad veel ei tööta (nagu n2iteks pliit). K6ikjal vedelevad aga maalid, viirukid, sallid-r2tid, kunstitarbed jms. Esimese 6htu l6petuseks j6ime uue tutvuse terviseks 2ra selle veini, mis iraanlane mulle kotti pressis.
No comments:
Post a Comment