Mina ja 6htune Girne. Teen taaskord aega parajaks et bussiga Turtle Bay-sse s6ita. Istun t2iesti omal valikul Cafe George-is ilma et m6ni pealetykkiv klienditeenindaja mind siia meelitanud oleks. Naudin oma v2rsket apelsinimahla ja ootamatult avanenud vaimustavat vaadet "p6lvale m2etipule" - 6htuses valgustuses St Hilarioni loss. J6uan just m6elda (oi, kui eestlaslik) et ei tea, kas keegi m6tleb "miks ta yksi on?" kui teenindajapoiss l2heneb ja kysib "You alright, mam?" Noogutan ja ytlen "Yes, thank you for asking" m6eldes, et tegelikult sooviks ma v2ga kellegagi vestelda. Sellest, mida ma siin teen ja kust ma tulen ja k6ik see, teate kyll. Aga praegu olen ma kohviku terassipiirdega kaitstud k6igi nende ahistavate muride eest.
K2isin j2lle kord Nicosias, ainult et avastada, kui v2ga ma Turtle Bay-sse tagasi igatsen. V2isasime Yiannisega yht basseinipidu (kus basseinis k2is vaid synnip2evalaps ja temagi ainult selle t6ttu, et ta sisse visati). Yhel pool lauda istusid noormehed ja teisel pool dolled-up tydrukud, kes s2distasid ja muudkui pildistasid teineteist, yks perfektsem kui teine. Selline pidu. Ilmselgelt ei samastunud ma seal kellegagi. S6pru leida on tegelikult raskem, kui ma eeldasin. Nicosias, kus l2vin noorte inimestega, on Yiannis ainuke, kellega mul millestki r22kida on. Ja Turtle Bays suvitavad ainult perekonnad oma v2ikeste lastega ja teismeliste v6sukestega. Britid ja venelased peamiselt. Niisiis peab Halit 6htul k6ik 2ra kuulama, mis mul r22kida on, et p2eva norm t2is saaks.
No comments:
Post a Comment