Eile r22kisime Halitiga telefonis. Ma ütlesin, et parem on, kui ma ei tule üldse ja ma lahkun saarelt temaga kohtumata. Ta soovis mulle sarkastilise tooniga head couchsurfimist. Tunni aja p2rast olin ma aga juba üle piiri ja bussis Kyrenia poole, teadmata t2pselt, mida öelda, kui kohtume. Kui Kyreniasse j6udsin, oli viimane buss Esentepe poole juba ammu l2inud ja p2ike oli loojumas, seega h22letamine ei tulnud arvesse. Ma ei tahtnud talle helistada ka, et kuule, ma olen nüüd siin Girnes... ja et ei tea, mis teha. Tundus lahe ja kuidagi vajalik, et see oleks sürpriis. Niisiis helistasin Efele ja sain Korineumi bussi aja ja keelasin tal Halitile midagi öelda. Efe naeris. Mis naer see oli, mida see t2hendas? Mul hakkas sees keerama ning pidin sisustama umbes kolm tundi Girnes (hakkan türgi poolel olles türgi nimetustega r22kima). Jalutasin sadamasse, aga tüdinesin kiiresti k6igist baarmenidest ja kruiisipakkujatest, kes tingimata pidid minuga vestlema. Niisiis l2ksin bussipeatusse ootama ja seal kleepis end külge üks paki. Tahtsin omaette olla ja m6elda, aga kuna ma olen viisakas inimene, siis vastasin tema küsimustele ja naeratasin, kui ta palus 'please be my friend' Sellist jah-mul-ei-ole-su-vastu-midagi-aga-palun-PALUN-j2ta-mind-rahule naeratust. Tema muidugi sellest aru ei saanud ja veetis 2 TUNDİ seal minuga s6bruneda ürıtades, kuigi umbes 10 tema bussi l2ks vahepeal mööda. Ja kui ma juba teist korda mainisin, et ta v6ib minna, ütles ta, et peab kindel olema, et ma ilusti bussi peale saan. 'Dziisas,' m6tlesin ma, kui sain aru, et mul ilmselt veab, kui ta minuga Korineumi bussi kaasa ei roni. Minutid siiskı roomasid vaikselt mööda (buss tuli pool tundi hiljem!) ja ma olin juba tuttavas bussis tuttava bussijuhiga. 'Turtle Bay, please,' ütlesin h2belikult juhile. 'Turtle Bay?' küsis ta ehmunult. 'Yes, Halit's place, please,' ma lisasin, veel h2belikumalt. 'Aaaaah! yes yes!' muutus hallip2ine vanamees elavamaks ja lisas 'First Korineum, then Turtle Bay' Ja ta h22ldas Bay 'BAI'.
Efe tuli mulle supermarketi juurde vastu. Halit oli King's Bar-is.
Nüüd on 24h möödas, ma olen tagasi Nicosias. Me otsustasime Yiannisega, et joome t2na 6htul seda mustas6stramaitselist Viru Valget, mis ma Eestist t6in. Maalime Acropoli pargis silla all postamentide peale ja mina vaevlen loomeprobleemide küüsis. Kus mu talent on? K6ik, mis ma suudan teha, on nii armetu, k6iges on vajaka seda miskit, mis lisaks mind minu töödesse. Kuskil on mingi piir, mingi turvatsooni piir, millest ma e julge üle astuda, aga millest üle astumata ei suuda ma kunagi v2ljendada seda, mis on minu sees. V6ib-olla ei ole mul v6imalik seda piiri ületada joonistades-maalides?
No comments:
Post a Comment