Olen nüüd Istanbulis ja nagu Riiaski, on mul siin aega umbes poolteist tundi. Kaks lendu on möödas, üks veel ees. Tegelikult on nii isegi mugavam, kui eelmine kord l2bi Praha minnes, kui oli kaks pikka lendu ja pikk ootamine v2ga m6ttetus lennujaamas. Hommikul s6idutas vennaraas, kes peagi pesast v2lja lendab minnes Tartusse Ülikooli, mind Tallinna lennujaama, ikka veel mitte m6istes, miks ma pean minema, kust ma selleks raha saan ja nii edasi.
'Reisimine on ok, aga seda ei peaks tegema koolide ajal, nagu p6hikool, keskkool JA ülikool'
Ja kui ma seletasin, et ei saanud magistrisse sisse ning see on ilmselt minu viimane v6imalus aastaks niimoodi '2ra kaduda', kuna p2rast magistrit soovin hakata pere looma - ja kuidas ma siis lahkuda enam saaks üksi kellestki s6ltumata ja keegi ei s6ltu ka minust?
'See on k6ik v2ga dramaatiline, jah, aga ikkagi ma arvan, et sa ei peaks minema. Miks sa lihtsalt Eestis ei v6i töötada see aastake?'
Oh vennake, v6ib-olla tuleb aeg, mil sa mind m6istad?
Tallinna lennujaam on mulle v2ga meeldima hakanud. M6elda vaid, alles v2hem kui aasta eest lendasin ma siit suunaga Lissaboni poole samamoodi ebakindlana ja esialgsete plaanide kohaselt aastaks. See oli esimene kord, kui üksi lendasin ja ma t6siselt kartsin vahemaadumist Kopenhaagenis (ja see oli ka t6eliselt hirmus). Nüüd olen nii harjunud uue pardakaardi v6tmisega ja oma terminali ning v2rava leidmisega, et aastatagune mina n2ib v2ga naeruv22rsena. Iseseisvus kasvab nii kiiresti, et see on isegi natuke nukker. J2tab v2hem ruumi erutusele uute asjade ees ja adrenaliinile, mis tundmatusega kaasneb. Ma saan alati hakkama.
Enam ei hooli ma, kas mu iste on akna 22res v6i mitte (seekord oli k6igi kolme lennu puhul). Olgu, v6ib-olla natuke ikka hoolin. Istanbul 6hust ei tundunudki selle maagilise paigana, millest olen nii palju kuulnud, et see on paigutunud mu 'peab-kogema' linnade listi. Ülevalt oli see lihtsalt üks suur majadega k6rb. Lennuk tiirutas selle kohal üsna pikalt enne maandumist ja ma ei suutnud kuidagi eristada 'vanalinna' k6igest muust. Eeldasin, et ju see kusagil vee 22res on. Kahju oli, et k6ik, mida ma l2hemalt kogeda sain, oli lennujaam. Nii l2hedal, aga siiski k2ttesaamatuks j2i see linn. Seekord.
Nicosias. Viimane lend, Istanbul-Ercan oli pea sama lühike, kui Tallinn-Riia. Küprost 6hust n2ha oli hea tunne, suutsin eristada paiku, kus k2inud olin. Lennukist v2lja astudes rabas mind sama kuumus, mis Istanbuliski, hoolimata sellest, et olin riideid enne vahetanud (alustasin p2eva varahommikuses Eestimaa karguses kampsuni ja pikkade pükstega, Ercanis maandusin juba kleidis). Passikontrollis oodates sattusin vestlema ühe iraanlasega, kes töötab Saksamaal ja on tulnud siia P6hja-Küprosele kasiinosse raha maha m2ngima koos s6pradega. Uurisin lennujaama töötajatelt busside kohta, aga iraanlane ütles 'no problem, you come with us, we take you to Nicosia' Kuidas saingi ma tasuta s6idust keelduda, lisaks tundus ta h2rrasmehena. Limusiin s6itis ette ja 4 rahvusvahelist s6pra alustasid oma eel-peoga. Minnes pandi mulle veinipudel ja sn2kke kotti ja 'ei, ait2h' ei sbinud vastuseks. Pidin üsna pikalt tapvas kuumuses Ledra t2nava 'piiripunktini' jalutama, kuna limusiin-takso ei mahtunud vanalinna piirkonda s6itma. Seal ootas mind Yiannis, mu CouchSurfingu host, et mind enda juurde viia.
Kell on umbes kaheksa 6htul. Leinan. Sest magamiskott, mille viimaks ema südamerahu p2rast kaasa ikkagi v6tsin, on lendude k2igus kaotsi l2inud. Esimene 6htu on veidike kurb, aga eks l2heb paremaks. Igatsen koju tagasi ja pean ennast üsna rumalaks hetkel. Vööras on siin korteris, kuigi ruumikas ja lahe, ikkagi vööras. Oleks ikka pidanud Rogeri juurde esmalt minema, oleks juba tuttavlik olnud.
T2na olen terve p2eva 'hetkes elanud' Ainult, et see hetk, milles ma elasin, j6udis kohale alles nüüd. Saabumise hetk. Niisiis, l6puks olen ma totaalselt praeguses hetkes, keha, m6istuse ja meeltega. Talendi poole pealt on t2nane muidugi vaene olnud. Ei ole veel ka ühtegi t2htsana n2ivat s6numit saanud. Valu-sektoris on asjad tasakaalus - ei loonud juurde, ei kaotanud olemasolevat... Kaotasin midagi materiaalset see-eest - magamiskoti - ja üritan olukorrast üle olla. Reisides kümme tundi, v6ib üsna palju aega m6tlemisele kulutada. Arvan, et sain h2sti hakkama. 'M6tle v2hem, tunneta rohkem' <- veel üks eesm2rk.
Mul on veidi kahju, et sa Istanbuli nautida ei saanud. See on tegelt üks lahedamaid linnu kus üldse käinud olen!
ReplyDeleteJa ma hakkasin mõtlema... kas Küprosel või seal kandis üldse müüakse magamiskotte? Meil võib neid ju lausa supermarketi toidupoest saada :/
Ma veel noor, küllap j6uan Istanbuli veel!
ReplyDeleteAga ma ei tea, ilmselt mingis matkatarvete poes müüakse (ainsas terve saare peale ma pakun), aga ma ei plaanigi uut osta, selleks on raha liialt napilt k2es. Peab ilma l2bi ajama :)